Kolm sõsarat

Phalaenopsis (Tsay's Evergreen x Tzu Chiang Pawan) x Soo Ngo

Õitsemine 2014

Oleme koos alates 2011 aasta sügisest. Aeg-ajalt on ta mind ikka õitega rõõmustanud. Tubli tegelane!

30. aprill - siit tuleb midagi

10. juuni - punnitame pungi

Minu suureks rõõmuks on tal seekord plaanis vähemalt 3 õit teha. Siiani on minu juures kõige rohkem olnud 2 õit korraga. Nüüd siis vähemalt 3:) Aga õievars on lehtede all. Vaatame, mis sellest saab.

Õievars on lehtede all peidus

Esimene õis avanes ilusti 15.juuni paiku. Oli ainult natukene lehe all peidus. Teisel enam nii hästi ei läinud ja kolmas jäi täitsa lehe alla peitu.

24. juuni - teine õis (ja ka kolmas) jäävad lehe alla peitu 

Ei jäänud muud üle kui tasakesi painutada õievart ja liigutada lehte ning õnnestuski õied saada lehtede peale. Kohe  palju vabam olemine :)

5. juuli - õitsemine vabaduses

29. juuli - veel viimaseid päevi ilusad

Nüüd on õitsemine läbi ja selles olen ilmselgelt ise süüdi. Oli teine akna peal ja jäi (suletud) akna ja aknakardina vahele liiga kuuma kätte. Kastetud oli küll aga selle kuumaga oleks ilmselt tahtnud rohkem/tihemini juua saada. Mitu lehte läks selle peale kollaseks :( Ja muidugi tuli ka õied maha visata, sest sellises olukorras olid need liiga suureks koormaks. Eks tuleb meelde jätta ja õppust võtta, et rohkem nii ei juhtuks! 

Minu (ja ka taime) õnneks on juured ok. Seega loodan, et ikka nüüd kosub ja kasvatab endale lehti juurde ja meie kooselu ikka ilusti jätkub.

Neofinetia falcata

Meie ühine teekond on olnud päris pikk ja ... (hmm, mis sõna peaks siin küll kasutama?)

Edukas selle kohta öelda ei saa, sest õisi pole ma näinud. 

Teineteist mõistev - ilmselt ka mitte, sest midagi jääb ikkagi puudu, et õied teda kaunistaksid.

Komplitseeritud - nagu ka päris mitte, sest uusi võrseid ja juuri ta ju ajab, kuigi jah, ikka see õite teema.

Seega ütleme lihtsalt, et meie ühine teekond on olnud pikk. Saanud alguse juba aastate eest (täpsemalt 2009 aasta suvest), mil ta Schwerterist tellitud sai. Tähistasime sel suvel oma viiendat kooselu aastapäeva:) Selle aja jooksul on taim kasvatanud juuri ja uusi kasve ja näeb hetkel päris kobe (vähemalt minu meelst) välja. Kuid jah, seda kroonijuveeli - õisi - pole ma tema käest välja meelitanud. Algselt arvasin, et korteri tingimustes, kus temperatuur tema jaoks liiga ühtlane ja niiskust ka ikka väga vähe, ongi keeruline teda õitsema saada. Algul kasvas ta ka riiuli peal ja seal temperatuur tõesti suurt ei kõikunud ja talvisest jahedusest võis ainult unistada. Siis kolis ta aknalauale, kus värske õhk ja aknaklaasi jahedus oleksid võinud talle meelepärasemad olla. Siis mingi hetk sai ta lausa niisutuskasti peale mõnulema, kuid õite koha pealt valitses ikkagi vaikus. 

2012 aasta sügisest sai ta istutatud ümber minu enda tehtud potti. Pole klassikaline neofi pott, kuid selline õhtusaukudega ja spetsiaalselt talle tehtud värk. 

Pestud ja kammitud taim enne uude potti kolimist

Istutusmeetod on ka tavaline ehk siis suuretükiline koor ja pealpool natuke sammalt. (Klassikaline samblapall tundub liiga töömahukas meetod minu jaoks olema.)

Uues potis

 Nüüd oleme koos terve aastakese pesitsenud omas majas. See on tähendanud neofi jaoks suvitamist õues (õhuniiskus ja hea temperatuuri kõikumine). Lisaks veel ka (loodetavasti) mõnus "talvepuhkus" kahe (vana puit)akna vahel, mis kestis tal senikaua kuni jäälilled aknale tulid ja ma otsustasin ta tagasi soojematesse oludesse komandeerida. Sel puhkuseperioodil ta mingit vett ei saanud. Õhuniiskus tundus kahe klaasi vahel ok olevat ja pealegi tundus liiga tülikas kõik muud taimed tema kastmiseks eest ära tõsta ja siis jälle tagasi panna. Pealegi kartsin, et liigne niiskus võib jahedates oludes talle saatuslikuks saada. Ehk siis need kaks asjaolu sättisid mu lootused ja ootused selleks kevadeks päris kõrgeks, et ehk nüüd ometi! 

Taim selle aasta aprilli lõpus

Juured

Ja siis hakkasid orhideefoorumisse ja näoraamatusse ilmuma ühe ja teise kasvataja pildid oma õitsvast taimest. Minu oma ei teinud midagi. (Vabandust! Juurte otsad olid aktiivsed ja võrsed ajasid uusi lehti, seega ei saa teda laiskuses süüdistada.) Nüüd ilmusid välja kolm uut võrset! Väga tubli! Aga palun, PALUN (!) õisi ka! 

Siit tuleb 3 uut võrset

Midagi piilub

;Selle postituse tarvis taime pildistades leidsin neljanda mügariku veel. On teine tunduvalt kõrgemal, kui uued võrsed, kuid tõesõna, ei julge lootagi! Näeb piisavalt kahtlane välja, et ikkagi osutuda uueks võrseks. Või ehk siiski??? Või siiski pigem mitte... oh, jah...

Natuke lähemalt kasvatusest ka, et mis tingimusi ma talle praegu (viimase aasta jooksul) pakun.

Kasvab aknalaual, õhtupäikeses. Tema lähedal on üks topsik veega, mis võiks aidata liigse kuivuse ja palavuse korral. Kastan nii, et pistan ta potiga vette. Lasen olla, siis sorts valmissegatud väetist (DCM) vette, lasen veel natuke olla ja siis tõstan välja. Vahel pritsin juuri ka. Kastan nii tihti kui meeles on ja vajalik tundub, ehk siis talvel ca 2x nädalas. Suvise kuumaga rohkem. Sel suvel pole veel õue viinud. Vist ei viigi.  

Hetkeseis - märts 2014

Kevad on käes ja seda on näha nüüd ka mu phragmipediumi potis - välguvad esimesed valged juurte otsad!

 Ma juba jõudsingi muretsema hakata, et miks taim kasvatab uut võrset aga juurte pool pole mingit arengut näha. Tore, et see mure nüüd murtud on ja ka potis on rõõmustavad arengud toimumas.

Eelmine kord siin kirjutasin, et mulle tundub, et taim tahaks kolida. Minu hoovõtt võttis päris kaua aega, kuid novembris sai kolimine siiski ette võetud. 

Siin istutuseelne pilt taimest:

Sellises seisus olid istutamise ajal juured:

Istutades oli näha ka uus võrse:

Potiks sai sedakorda mingi silinderjas kuivaine tops. (Augud põhja puuris meespool.) Istutusseguks ikka kergkruus (viimane ilus kergkruus, rohkem pole seda kuskil müügil näinud) ja meetod jäi ka samaks ehk siis ikka semi-hüdro. Istutatud taimest tegin pilti detsembris.

Kogu taim:

Tundus, et taim ei pahandanud. Juured küll massilisi kasvumärke ei ilmutanud, kuid uus võrse kasvas päris kenasti. 

Uus võrse areneb:

Aktiivne juureke (ainuke või ainuke, mis nähtaval oli) peale ümberistutust:

Mingit lisavalgust talvel ta ei saanud. Kasvukohaks aknaaluse kapi pealne. Aknast sisse paistmas hommikupäike. Talvel kastsin vastavalt vajadusele. Alla tavaliselt maksimum koguses vett ei jätnud vaid valasin seda natuke vähemaks. Ei väetanud (kuna aktiivseid juuri ei paistnud). Nüüdseks on taim selline:

Eriti tore on see, et uus võrse on päris tublisti kasvanud ja lisaks märkasin täna, et kasvama on hakanud ka teine uus võrse:

Mina olen rahul, et mu taim nii tulbi on:) Kuid õitest siiski veel unistada ei julge.

Hetkeseis

Pikalt pole valgustanud Orhideefoorumi taimekasvatusprojekti seisu. Viimati sai seda tehtud maikuus 2012. Peale Phragmipedium longifoliumi semi-hüdrosse paigutamist. 

Seis oli siis selline:

Mai 2012

Vahepealsel ajal pole ma tema kasvatamises midagi muutnud. Kasvab endiselt semi-hüdros kergkruusa sees. On kasvatanud juuri ja lehti. Mõne lehe kuivatanud.

Praegu näeb välja selline:

September 2012

 Uues kodus on tema kasvukohaks aknaesine kapipealne (hetkel õhukese kardinaga taga), kuhu paistab hommikupäike. Nagu pildilt näha, meeldib päike ka vetikale ja samblale, mis kergkruusal elutsema on hakanud. 

Mulle tundub, et taim on natuke õnnetu, kuigi juurtel pole ju väga vigagi:

Juured

Aktiivsed juuretipud

Mul on tunne, et ta tahaks sügavamale istutamist ja ehk ka suuremat/sügavamat nõud. 

Küsin targematelt nõu ja siis äkki läheb ümberistutamiseks. Tahaks ikka ta semi-hüdrosse jätta, kuid siis pean leidma sobivas suuruses (ca 750-1000ml), küllaltki sügava plastnõu, millele saab augud alumisse äärde teha.

Phragi varasem areng on jäädvustatud siin ja siin.

Minu parishii

Vahel tundub, et mõnikord peab ka natuke vedama. Ja kui ma oleks tähelepanelikum olnud, siis oleks ehk veel paremini läinud. Aga jah. Seekord siis nii.

Phalaenopsis Parishii suutis minu hoolitsusele (või õigemini piisava hoolitsuse puudumisele) siiski õitsema minna ja avas meie tupsu kolmekuuseks saamise puhul oma ainukese õie ning tõi meie koju natuke kevade aimdust. Armas pisike õieke mõnusa, piibelehte meenutava, lõhnaga!

Märkasin ju juba varem, et mu pisike kavatseb õitsema minna. Hakkas kasvatama lausa kahte (!) õievart. Kasvatas ja kasvatas ja kõik tundus kena olevat. Siis hakkasid pungad paisuma, kuid oma ehmatuseks avastasin mingi hetk, et pungad kuivavad ära. Üks õievars kuivas ja ka teisega polnud just väga head lood. Avastasin liiga hilja, et aktiivsem päike oli niisutusnõu tilgatumaks kuivatanud. Ilmselt jäi ka kastmine vahepeal harvemaks ja nii ta suutiski lõpuks ainult, või õigemini siiski, ühe punga suureks kasvatada ja ühe õie avada. Ma avastasin liiga hilja, et see niiskuselemb oli minu polt rangele dieedile pandud - vähene kastmine ja kasin õhuniiskus.

1. aprill 2013 - ainuke allesjäänud pungake

10. aprill - avanenud õis

Minu parishii kasvab potis. Juuri kasvatab usinasti. Lehed, mis minu juures kasvanud, on olnud alamõõdulised (võrreldes kahe lehega, mis kasvanduses kasvanud). Kuid juured on olnud alati roheliste otstega ja kasvamisfaasis. Õnneks on ka uued lehed järjest pikkuses juurde visanud, kuigi jäävad endiselt vanadele veel korralikult alla. 

Oma pisikeses potis tahab küllaltki tihedat kastmist. Praegu, uues kodus, on tema koht lõunapoolse akna lähedal riiulis. Päike ei tohiks talle siin liiga tegema pääseda. Hetkel pole veel mingit uut niisutussüsteemi tema puhul kasutama hakanud. Vaatame, mis talve poole saab. Mõni mõte on, kuidas vajadusel üritada talle suuremat õhuniiskust pakkuda. Korteris kasvas hommikupäikeses varjutatud aknalaual teiste taimede vahel niisutuskasti peal. 

Ornithophora radicans

... tuntud ka kui Sigmatostalix radicans.

Üks pisikeste õitega küllaltki väike taim.

Tema lehed ei meenuta eriti orhideed, pigem rohututti. Eriti siis, kui bulbid näha ei ole. Vahepeal arvas ka mu kass, et tegemist ongi temale toodud rohelisega ja kippus seda pügama. Liigse kahju vältimiseks sai rakendatud ettevaatusabinõusid ja praegu, kui aias rohelist leidub, ei paku õnneks taimeke talle eriti huvi. Talve tulles pean ilmselt katsuma taime jälle kuskile teiste pottide vahele ära peita.

   

Minu üllatus oli suur, kui avastasin, et ta kavatseb õitsema minna. Ma olin just mõelnud, et istutan ta ümber. Jagan kaheks ja panen ühe osa semi-hüdrosse ning teise tavalisse substraati. Kuidagi tuleb ju olemine talle mugavamaks teha. Aga avastanud õitevarte alged, jäi see mõte soiku. (Sellest ajast mul mingit pilti ei ole, sest mu oskused (või ka tehnika) pole nii head, et midagi nii kribu pildile püüda.) 

Praegu taime vaadates piinab mind ikkagi ümberistutamise soov. Potis on juuri vähe. Uued juured kasvavad pigem õhus.Uued bulbid on väiksemad kui vanad. Lisaks on uued lehed kohati ka väga kortsus. Oma arust ei ole ma teda üle kastnud, kuid see kastmine on olnud küllaltki kaootiline küll. Ma lohutan ennast sellega, et kui ta õitsema läheb, siis ehk polegi asi kõige hullem, kuigi eeskujulikust taimest on asi kaugel. Aga me areneme parema üksteise mõistmise suunas. Loodetavasti.  

1. august 2013 - nii väiksed õiepungad, et raske on pildile saada

9. august 2013 - esimesed õied

15. august 2013

24. august 2013 - rohkem õisi, kuid kõik õievarred pole veel õites

Natuke aimu õite suurusest

Esimene papu

Võttis see alles aega! Aga lõpuks on esimene paphiopedilum otsustanud minu juures õitsema minna:) Juhhuuu!!!

Tundub, et talle meeldib meie uues kodus. Siin on niiskem ja pealegi olen ma siin olnud ka usinam kastja. Temale meeldib kui substraat on ikka korralikumalt niiske. Sel kohal on paslik öelda aitäh Liinale/Lipelgale, kes kunagi oma blogisse pani pildi kastmist vajavast veenusekingast. Siis ma sain aru, et mina olin senini endi omi ikka rangel dieedil hoidnud. See oli valgustav hetk! Aitäh!

Võib öelda, et see oli peaaegu sama valgustav hetk, kui ma ükskord autoga sõites taipasin, et mulle korrutatud "Sujuvalt" tähendas seda, et sujuvalt tuleb üles lasta ka siduri pedaal mitte ainult sujuvalt gaasi vajutada. Blondiin noh! Või mida ma siin ikka enda vabanduseks oskan öelda. Pikad juhtmed ja rasedusjärgne mõistuse kadu... Laste saamine pidi teatavasti naiste ajule kehvasti mõjuma...

Aga minu papu meeldib mulle väga! Ma soetasin ta äraõitsenult ja nii ma ei teadnudki, mida oodata. Aga see, mis välja tuli on rohkem kui kena ja sobib mu maitsega vägagi kokku. Mulle meeldivad ta vuntsid või patsid (ma pole veel otsustanud, kas ta on mees- või naissoost). Need on lahedalt keerdus:) Ja tore on ka see, et mul on lootust näha veel mõnda õit. Ühe punga on ta küll ära kuivatanud, kuid järgmised (vähemalt kaks) tunduvad paremas seisukorras olevat. Nii et äkki on lootust veel mõnda pilti näha saada.

31. juuli 2013

3. august 2013

5. august 2013

9. august 2013

15. august 2013

24. august 2013