Roheline hiiglane 2015

Mu ema võimas ja ilus blc on jälle õitsemas. 

Seekord mingit pikka juttu ei tee ja mingeid ilupilte (või midagi, mis selle poole natukenegi püüdleks) ei postita. Kiirkorras sai tehtud ainult paar klõpsu koos mõõdulindiga. 

2015
Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant"

Uusi võrseid 4.

Õisi võrsetel vastavalt 3 + 2 + 2 + 2, seega kokku 9, (uus rekord).

Ühe õie läbimõõt ca 15cm.

Taime enda siruulatus (õitest õiteni) sinna 80-85 cm kanti.

Selleaastaste võrsete kõrgus (poti pinnalt lehe tipuni) ca 47 cm.

Õied lõhnavad endiselt võimsalt.
Mu meespool tunnistas, et meie juures oleks taim juba kodust välja tõstetud (vast ikka kasvuhoonesse komandeeringusse mitte õue). Kuna ema juures seda võimalust pole, siis kolisime ajutiselt taime kööki, et kannataks toas olla ja magada. Aknad on muidugi pidevalt avatud, et õhk liiguks.

Aga no need õied on ikkagi väga, väga, väga ilusad! Nii minu silma järele :)

Varasemate aastate info siin.

Hei, Carol!

Vahepeal on siin jälle pikalt vaikus olnud...

Asi pole mitte selles, et poleks millestki kirjutada või millegagi uhkustada. On küll :) Aga ma lihtsalt pole sellest kirjutamiseni jõudnud. Katsun nüüd riburada pidi jälle järje peale jõuda.

Alustuseks jälle "võõrad suled" ehk üks õitseja mu ema aknalaualt, kes oma õitega meid juba eelmise (2014. aasta) septembris, oktoobris, novembris rõõmustas. 

Lubage esitleda: 

Phragmipedium Carol Kanzer

Taim sai tellitud Ecuagenerast ja meieni jõudis 2012 aasta aprillis paljasjuursena.

Õigupoolest on tegu päris pisikese taimega. Muidugi mitte mini. Aga võrreldes taimekasvatusprojekti phragmipedium longifoliumiga on see tegelane ikka kääbuse mõõtu ja seepärast ei osanud ma üldse kahtlustadagi, et ta võiks õitsema minna. Tõsi uue võrsetipu ilmumine seda küll vaikselt vihjas, kuid jällegi mu projekti phragmipedium kasvatab juba mitmendat võrset aga õisi pole veel kuskilpoolt näha.

19. oktoober 2014

Carol kasvab õhtupäikeses aknalaual kergkruusa sees semi-hüdros. Potiks on mu mäletamist mööda 0,5liitrine läbipaistev jogurtitops (ma kahtlustan, et ma pole ainus, kes aeg-ajalt poes toidukraami pakendi läbipaistvuse ja suuruse ja istutuspotiks sobivuse järgi valib) ja sellega on ta savist ümbrispoti sees. Ehk siis juured valgust ei saa ja tänu ümbrispotile ei kao ka niiskus nii kiiresti ära. Sellistes tingimustes on ta kasvanud kogu meie juures elamise aja ehk siis alates saabumisest.

23. august 2014 - õievars kasvab

Juurekava on tal vägagi korralik. Just enne seda, kui ta õitsemisplaane välja näitama hakkas, pidasin mina plaani, et peaks ta (kevadel) suuremasse potti istutama, sest juuri on palju ja taim ise pisemapoolne. Tema aga tahtis mulle näidata, et "minuga on kõik korras" ja hakkas hoopis õievart kasvatama. Nüüd ma ei teagi, kas hakkan teda ümber istutama või lasen tal olla. Enne tuleks muidugi ka sobiv istutusnõu leida, mis oleks paraja suurusega ja millesse auke teha poleks väga keeruline.

Süüa ja juua saab ta regulaarselt 2x nädalas. Kolmapäev ja laupäev on tavaliselt need päevad, kui ema oma taimi kastab/pritsib ja väetab. (Seda viimast ikka väetisepudelil toodud sageduse ja kangusega, mitte igal korral.) Kuna ta kasvab semi-hüdros, siis jääb peale kastmist poti põhja ca 1,5cm vee reservuaar. (Kastetakse, siis valatakse väetisevesi läbi ja siis lastakse korra veel puhas vesi potist läbi ehk väetiselahust sinna alla seisma ei jäeta.) Talvisel ajal 2x nädalas kasta pole vaja ja selle asemel pritsitakse juuri. Suvel võiks vahel tihedamini vett anda, sest vesi saab alt otsa juba mõni aeg enne uut kastmiskorda.

Õitsedes oli korraga lahti üks õis, kuigi rõõmustas ta meid järgemööda lausa kolme õiega. 

Praegugi on veel õievars ilus roheline ja selle tipus rõõmustavalt kahtlane pung, millest edaspidi ehk veel õisi võib tulla.

Kahjuks pole mul Caroli juurtest ühtegi pilti ja see taime üldpilt on ka na kipakas ja kõver aga annab ehk siiski kogu taimest natuke rohkem aimu.

Roheline paradiis 2014

Eputan jälle nende imeliste õitega, kuigi kasvataja ei ole mina vaid mu ema. Aga no nad on niiiiiiiiii ilusad ja võimsad ja minu meele järele, et peab kõigile välja riputama! Kahjuks pole mu pildid kõige paremad. Ehk vabandab natuke see, et nii suurele isendile sobiva tausta leidmine ei ole lihtne ja pildistamine nii, et kaks pisikest tegelast Sind eksitada püüavad, on ka omaette kunst, mis vajab veel harjutamist ja harjumist. Kuigi jah, alati saaks paremini... Ja see õitsemine vääriks paremat jäädvustamist tegelikult küll.

Aga peategelane on siin: Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant". Õitsemine 2014.

Sel aastal kasvatas 3 uut võrset, mis kõik ka õitsema läksid. 

Õisi kokku 7. Vartel vastavalt 3 ja 2 ja 2. 

Ja need õied on suured! Minu peo mõõtu!

Muidugi, taim ise pole ka just pisikeste killast :) Päris kogukas ja kobe tegelane.

Ainuke, mis tema juures (natuke või rohkem) häirib, on tema lõhn. See pole paha, aga muutub mingi hetk väga võimsaks ja vängeks, nii et selles toas magada on päris võimatu. Tundub, et just õhtuti lõhnab ta eriti kõvasti. Õnneks on algus päris lõhnatu ja vinge parfüüm tekib alles mõne aja pärast.

Samast taimest ja tema õitsemisest on ka varemalt siin juttu olnud.

Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant" 2013

Sel aastal otsustas kollakasroheline paradiis ennast varem ilmutada...

Esimesed õied avanesid juba mõned nädalad tagasi. Ilus kas pole :) 

Sel aastal siis kokku 6 õit kolmel varrel. Vartel siis vastavalt üks, kaks ja kolm õit.

Eelmisel aastal katsetasin tema peal risoomlõiget, mille tulemusena kasvatas ta eelmisel suvel ka kolm uut võrset (tegin 2 lõiget, ehk risoom saigi siis kolmeks jagatud). Õitsema läks nendest kaks, õisi oli siis kummalgi võrsel 2 ehk siis kokku 4. Üle-eelmisel aastal õitses ta ühel võrsel kahe õiega. Sel aastal aga kasvatas Paradiis 4 uut võrset, millest praegu õitsemas on siis 3. Neljas võrse (minu arust kõige tugevam ja suurem) ei ilmuta õitsema minemise märke. Vähemalt veel mitte. Aga no 6 õit on ikkagi väga uhke vaatepilt:)

Siiani on iga aastaga õite arv kasvanud: 2, 4, 6. Huvitav, kas järgmine aasta on ka rohkem? Jääme ootama:)

Kasvatamise koha pealt ei oskagi midagi erilist välja tuua. Mu emal on kindel graafik oma taimed 2x nädalas üle vaadata ja kasta. Talvel piirdub ta ühe kastmiskorraga ja teisel korral lihtsalt pritsib taimede juuri. Väetab ta neid ka regulaarselt. Õue pole Blc saanud. Kasvab õhtupäikeses. Tundub, et talle sobib.

Võõrad suled

Tegelikult need suled ju päris võõrad ka ei ole, sest tegu on mingil pisikesel määral siiski ka minu kasvandikega. Kuigi jah, need taimed on mu ema omad. Mina täidan nende puhul nö järelvaataja rolli: käin vaatamas, kommenteerimas, varustan vajaliku kraamiga ja vajadusel jagan õpetust. Aga põhitöö teeb ära ja tähelepanu ning hellust jagab neile ikkagi minu ema. 

Lillakas kuuking.

 Selle kuukinga sai mu ema paar aastat tagasi sünnipäevaks. Juurte seis ei olnud siis väga kiita ning ka lehtedel olid (ilmselt transpordist tulnud) kahjustused ja kohatise päikesepõletuse tundemärgid. Taime seis polnud kõige parem ja taim ise tekitas meis seetõttu ka teatavaid kõhklusi. Siiski sai ta ümber istutatud ja nö garantiini ehk teistest eraldi aknale paigutatud. Istutamise käigus said koledad juured eemaldatud, kaneelitatud ning taim endale uue poti koos uue sisuga. Võib-olla tajus taim meie segaseid tundeid seoses temaga ning tahtis ennast seetõttu igati tõestada ja asus seetõttu ilusti uusi juuri, lehti kasvatama. Uued lehed kasvasid ilusad, võimsad ja mis peamine - ilma plekkideta. Uued juured ajasid hoogsalt potis ja väljapool seda oma rada. Taim kosus ja kohanes ema juures kenasti.

Vaade õitekobarale ühelt poolt.

Nüüd on ta pea terve suve õitsenud (ja see õitsemine veel jätkub) ja kandnud sellist uhket õitekobarat. 20 õit küllaltki tihedalt koos, mis jätab mulje, et tegu oleks justkui kimbuga mitte õisikuga. Lisaks on õied üksikult võttes suuremad kui taime saades. Igati kena õitsemine, kas pole!

Õied on tihedalt koos.

Vaade õitekobarale teiselt poolt.

2012 aasta esimesed õied.

Kaks aastat tagasi sai ühistellimusega Nardottost soetatud Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant" ja kohe kindla eesmärgiga see mu emale sünnipäevaks kinkida. Peale kohale jõudmist sai ka tema suuremasse potti uude substraati istutatud. (Kui ma õigesti mäletan, siis selle moodustab peamiselt küllaltki suuretükiline männikoor.) Eelmisel aastal ajas ta ühe uue võrse ja õitses sellelt 2 õiega. Sellel aastal sai temast mu katse-eksemplar (loomulikult ema nõusolekul) ja ma otsustasin rohkemate võrsete saamiseks potis olevat pikka võrsete rida jupitada. (Eeldatavalt võiksid vanad võrsed uinunud pungadest ajada uue võrse ja taim kasvatada ühe suvega rohkem kui ühe võrse ehk siis ka rikkalikumalt õitseda.) Tegin kaks lõiget ehk sain 3 juppi, millest igale jäi vähemalt 3-4 võrset.  (Jupitamine tähendab seda, et lõikasin lihtsalt võrsete vahelise ühenduskoha oksatangidega läbi. Lõikekohtade vahele puistasin kaneeli. Midagi muud ei puutunud.)

Siit tulevad õied.

Selle taime jupitamine andis tulemuseks 3 uut võrset (ehk eelmise aastaga võrreldes +2). Kaks neist lähevad kindlasti ka õitsema.

Kõige noorem võrse.

Kolmanda (kõige vanemate võrsete kasvandiku) puhul ei ole veel aru saada, kas sealt õisi ka tuleb. Kahtlen selles, kuna tavapärase ühe lehe asemel on tal varre tipus kaks lehte. Aga eks elame ja näeme. Tema alustas oma kasvamist kolmest ka kõige hiljem. Me lootsime, et kahe varre õied on mingi hetk ka samaaegselt lahti, kuid kahjuks jõudis esimene siiski enne teist ära õitseda. Seega korraga on õisi sama palju kui eelmine aastagi (2 ja 2), kuid kokkuvõtvalt rohkem. 

Taim tervikuna.

Tõsi, see taime jupitamine on siiski taime nõrgestanud ja selle aasta õied ei ole nii suured kui eelmine aasta. Kuid kõik uued võrsed ajavad ju omad juured ja järgmine aasta peaks tulemus olema veelgi parem:) 

NB! Eelmise aasta õitsemise pilte näeb siit.