Neli sõsarat

Phalaenopsis Chang Maw Evergreen x 
Cornu-cervi-Su An Criket) green
(Nime kirjapildis pole ma üldse kindel. Nii suutsin sildi pealt välja lugeda, kuid tundub, et vähemalt sulgude algus on puudu.)

Taim on saadud kaks suve tagasi samuti Anne käest. Ja kui nüüd päris aus olla, siis mulle piisas ainult sellest, et näha taime nimes sõna "green" ning ma olingi müüdud:) Üritasin küll ka googeldada, aga selline pikk nimi ei anna just eriti tulemusi. Nii et sisuliselt ikkagi vaistu pealt ost.

Istutasin ta semi-hüdrosse laavakividesse. On mul õhtuse päikesega aknal. Sai kevadel ka ühele lehele päikesepõletuse (ilmselt tilkus teist taime aknalauale pannes vesi tema lehe peale).Õitsemise ajaks tõstsin aknalaualt kapi peale. Tundub, et praegu talle minu pakutav sobib.  

Kasvatas kaks õievart, millele mõlemale tuli kaks õit. Õitses mitu kuud. Lõhnas õrnalt ja meeldivalt.

23. juuni 2016 grupipilt välguga.

Loomulikus valguses.

Minu kõige rohelisemate õitega taim on nüüdseks õied maha visanud, kuid varred on veel rohelised ja kenad. Kohe neid maha lõikama ei hakka. Vaatan, mis edasi saab. 

Kollane tants

See postitus on eelkõige mõeldud Annele. Näitamaks, et temalt saadud taim mul ikka alles on ja ka õitsenud on :)
Kui Anne kunagi postitas pildid selle tegelase õitsemisest, siis mõtlesin kohe, et miks ma endale küll seda kaunitari ei tellinud. Midagi ju täpselt minu maitsele! Mõte on materiaalne ja peagi kuulutas Anne, et on sellest taimest valmis loobuma, et lemmikumatele ruumi teha. Nii avaneski võimalus ta endale krabada:)
Tegu siis ühe õrnkollaste õrnalt lõhnavate õitega tegelasega, mil nimeks 
Phalaenopsis Stone Dance var. Yellow (Su-Ann Cricket x equestris).
Saabus minu juurde 2014 aasta suvel. Tema käekäigust enne minu juurde jõudmist võib lugeda siit Annela blogist.
Annel oli ta ilusti ümber istutatud ja nii ei olnud mul mingit vajadust teda torkima minna. Tuli teisele ainult vett ja natuke väetist anda.

2015 aasta suvine õitsemine:

21.06.2015 

Meisterdas juba sügistalvel teise õievarre, kuid see jäi mingi hetk seisma ja edasi ei arenenud. Võibolla jäi valgust väheks, kuigi ta seisis suhteliselt lisalambi all. Ajas kevadel hoopis uue varre. Lootsin juba, et äkki hakkab ka vanem õievars uuesti kasvama ja tuleb õitsemine lausa kahelt varrelt, kuid tema otsustas teisiti. Peale esimeste õite avamist uuel varrel kuivatas talvise õievarre ära. Siin selleaastase õitsemise viimased õied.

23. juuni 2016

Nüüd kolis ka tema semi-hüdrosse. Miks? Sest ta tahtis päris tihti kastmist ja poti põhjast välja turritavad juured olid end ajanud ümbrispoti põhja, kuhu peale kastmist vesi tilkus. Ehk nad tegid juba harjutusi semi-hüdrosse minekuks:) Vaatame, kas ja kuidas kohaneb.

Kahel varrel

23. juuni 2016 Sedirea japonica

Seekord ei jõudnudki ilusamaid/paremaid pilte sedireast teha olugigi, et taim oli tubli ja õitses lausa kaks korda. 

Esmalt ühe õievarrega (õite täpset arvu enam ei mäleta aga oli vähem kui eelmisel korral). Peale selle kuivatamist meisterdas imekähku uue õievarre seitsme õiega. 

Ei tea, kas ta tajus mu mõtte ära, et näe, sel aastal õitsemine tagasihoidlikum (see kirjas siin). Või oli see kaks järjestikust õitsemist millestki muust tingitud. Igal juhul mulle sobis ka nii:)

Pildilt on ka kaks õievart näha. Jätsin meelega esimese õievarre kohe lõikamata, et kaks õieart ikka näha oleks.

Roheline hiiglane 2015

Mu ema võimas ja ilus blc on jälle õitsemas. 

Seekord mingit pikka juttu ei tee ja mingeid ilupilte (või midagi, mis selle poole natukenegi püüdleks) ei postita. Kiirkorras sai tehtud ainult paar klõpsu koos mõõdulindiga. 

2015
Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant"

Uusi võrseid 4.

Õisi võrsetel vastavalt 3 + 2 + 2 + 2, seega kokku 9, (uus rekord).

Ühe õie läbimõõt ca 15cm.

Taime enda siruulatus (õitest õiteni) sinna 80-85 cm kanti.

Selleaastaste võrsete kõrgus (poti pinnalt lehe tipuni) ca 47 cm.

Õied lõhnavad endiselt võimsalt.
Mu meespool tunnistas, et meie juures oleks taim juba kodust välja tõstetud (vast ikka kasvuhoonesse komandeeringusse mitte õue). Kuna ema juures seda võimalust pole, siis kolisime ajutiselt taime kööki, et kannataks toas olla ja magada. Aknad on muidugi pidevalt avatud, et õhk liiguks.

Aga no need õied on ikkagi väga, väga, väga ilusad! Nii minu silma järele :)

Varasemate aastate info siin.

Varajane Vanda

Sel aastal otsustas mu Vanda denisoniana end varem õitsema sättida. Eelmisel aastal asus ta selle kallale alles augustis ja õitses septembris. Sel korral hakkas juba mai keskpaigas õievart kasvatama. Ja see kasvamine käib tal päris kähku. Sedakorda andis lootust rohkematele õitele. Tundus viis pisikest punga olevat. Aga ju jäi siis kastmist ikkagi väheks, et tipust kaks punga ära kuivatas ja õitsemisvalmis sai ikkagi jälle kolm õit. Täpselt sama palju kui eelmisel korral.
Ja õied kestsid seekord ka sama kaua - mõned päevad üle kuu.

19.05.2015 õievars on lehekaenlast välja roninud.

07.06.2015 õied on avanenud ja on üsna rohekad.

24.06.2015 vanemad õied on hoopis teist tooni.

Vahepealse ajaga on muutunud see, et kolisin ta klaasvaasist jälle välja. Sedakorda enda tehtud aukudega savialusele. Nüüd üritan teda võimalikult tihti duššitada, et tal ikka niiskust oleks.
Muutsin kasvukohta, sest vaasis läksid juured koledaks ja mulle tundus, et elusad juured olid ainult vaasist väljas ja sees andsid kõik otsad. Neid elutuna näivaid juuri ära lõigata ei julgenud, sest väidetavalt pidid vandad selle peale solvuma. Aastate eest ma küll lõikasin tal neid elutuid osasid ära ja mingit solvumist ma ei mäleta, kuid nüüd olen ettevaatlikum ja kohe kääridega kallale ei torma. Mind need vanad juured ei sega ja silma ei riiva. Kuid kui mingi jupp on ikka täitsa ära murdunud ja näha, et seal elu sees pole, siis selle olen ikkagi küll ära võtnud.

Siit natuke aimu taime üldisest väljanägemisest ka. Nii õilmitses ta oma komandeerigu kohas.

Ahjaa, komandeeringusse läks ta ikka jälle oma aroomi pärast. Meeletult magus marmelaadi komm! Lõhnab just õhtupoole ja eriti siis kui tema pool kandis liikuda.