Esimesed siidimaalid

Viimsel ajal pean ma üha pingsamalt jälgima, kuhu maalides oma pintsli toetan. Kui lasen selle silmist, siis võib juhtuda, et üks väikene mees teeb mu siidimaalile omad parandused. Ja tõsi ta on, et alati ei kattu meie kujutlused ja soovid teps mitte. Nii ei jäänudki mul muud üle, kui tõmbasin väiksele raamile väikse siidrätiku ülesse, valasin värvid välja ja andsin pojale pintsli pihku. Maalimine pojale meeldis ja nii saidki emmed emadepäevaks poja maalitud pisikese kaelarätiku. 

Poja siidi maalimas

Ja selline siis lõpptulemus

 

Phragmipediumi uus kodu ja kohanemine

Minu katsealune kasvas ja kosus oma DCMist pesas päris kenasti, aga DCM ise nägi natuke kahtlane välja. Paiguti ilmusid substraadile valged täpikesed ja see tegi mu murelikuks. Vältimaks edasisi halbu arenguid otsustasin ta kolida uude koju. Kuna kõik meie projektiosalised olid oma taimed mu mäletamist mööda DCMi pannud, siis mõtlesin nüüd teha katset huvitavamaks ja istutasin enda oma hoopis kergkruusa semi-hüdrosse. Anumaks sobis väga hästi Pajumäe talu 0,5l jogurtitops, mis nüüd on ilusti läbipaistev ja mille põhjast ka 2 cm kõrgusele sai kuumutatud naaskliga ilusti augud sisse teha. Kergkruus sai eelnevalt pestud ja loputatud ja leotatud. Phragmipedium sai sisse kolitud aprilli algul ja siis nägi ta välja selline:

Praegu mulle tundub, et taim on oma uue koduga igati rahul: uued avaramad võimalused, suurem niiskus. Ka uus leht on edasi arenenud. Ja mis peamine. Eelmisel nädalal (ehk siis natuke üle kuu aja peale kolimist) jõudsid 2 esimest juureotsa poti ääreni! Mina olen rahul, sest tundub, et mu phragmipedium on ka rahul ;)

Roheline juveel

Tegu ühe ilusa juveelitariga, kes minu juures elanud alates mullusügisesest Flores Aia näitusmüügist. Lehed on tal lahedalt kirjud, õied ilusad rohelised ja püsivad peal päris kaua (praeguseks on ta oma õiteilu näidanud juba kindlasti üle kuu aja). Ja kui te veel näeksite tema juuri! Need on paksud valged tõugud. Ilusad tõugud :) Rammusad tõugud:) Kahjuks ei märganud ümberistutamise käigus neid pildistada. Kuid kui kunagi ümberistutuse uuesti ette võtan, siis saab see viga parandatud.

Ümberistutus sai muidu tehtud millalgi peale taime kojutoomist. Ta elutses mul mõnda aega oma sammalt täis potis. Kuid kuna sambla puhul kummitab mind alati hirm taim üle kasta, siis saigi ta uude keskkonda pandud. Uueks substraadiks DCMi, poti peale natuke sammalt ka. Kastan vastavalt vajadusele (kui lehed longu vajuvad või pott kerge tundub). On juurde kasvatanud paar lehte ja paar lehte ka ära kuivatanud. Usinamale kastmisele reageeris õievarre kasvatamisega.

Ahjaa, nimi ka: Sarcoglottis sceptrodes.