Hetkeseis

Pikalt pole valgustanud Orhideefoorumi taimekasvatusprojekti seisu. Viimati sai seda tehtud maikuus 2012. Peale Phragmipedium longifoliumi semi-hüdrosse paigutamist. 

Seis oli siis selline:

Mai 2012

Vahepealsel ajal pole ma tema kasvatamises midagi muutnud. Kasvab endiselt semi-hüdros kergkruusa sees. On kasvatanud juuri ja lehti. Mõne lehe kuivatanud.

Praegu näeb välja selline:

September 2012

 Uues kodus on tema kasvukohaks aknaesine kapipealne (hetkel õhukese kardinaga taga), kuhu paistab hommikupäike. Nagu pildilt näha, meeldib päike ka vetikale ja samblale, mis kergkruusal elutsema on hakanud. 

Mulle tundub, et taim on natuke õnnetu, kuigi juurtel pole ju väga vigagi:

Juured

Aktiivsed juuretipud

Mul on tunne, et ta tahaks sügavamale istutamist ja ehk ka suuremat/sügavamat nõud. 

Küsin targematelt nõu ja siis äkki läheb ümberistutamiseks. Tahaks ikka ta semi-hüdrosse jätta, kuid siis pean leidma sobivas suuruses (ca 750-1000ml), küllaltki sügava plastnõu, millele saab augud alumisse äärde teha.

Phragi varasem areng on jäädvustatud siin ja siin.

Minu parishii

Vahel tundub, et mõnikord peab ka natuke vedama. Ja kui ma oleks tähelepanelikum olnud, siis oleks ehk veel paremini läinud. Aga jah. Seekord siis nii.

Phalaenopsis Parishii suutis minu hoolitsusele (või õigemini piisava hoolitsuse puudumisele) siiski õitsema minna ja avas meie tupsu kolmekuuseks saamise puhul oma ainukese õie ning tõi meie koju natuke kevade aimdust. Armas pisike õieke mõnusa, piibelehte meenutava, lõhnaga!

Märkasin ju juba varem, et mu pisike kavatseb õitsema minna. Hakkas kasvatama lausa kahte (!) õievart. Kasvatas ja kasvatas ja kõik tundus kena olevat. Siis hakkasid pungad paisuma, kuid oma ehmatuseks avastasin mingi hetk, et pungad kuivavad ära. Üks õievars kuivas ja ka teisega polnud just väga head lood. Avastasin liiga hilja, et aktiivsem päike oli niisutusnõu tilgatumaks kuivatanud. Ilmselt jäi ka kastmine vahepeal harvemaks ja nii ta suutiski lõpuks ainult, või õigemini siiski, ühe punga suureks kasvatada ja ühe õie avada. Ma avastasin liiga hilja, et see niiskuselemb oli minu polt rangele dieedile pandud - vähene kastmine ja kasin õhuniiskus.

1. aprill 2013 - ainuke allesjäänud pungake

10. aprill - avanenud õis

Minu parishii kasvab potis. Juuri kasvatab usinasti. Lehed, mis minu juures kasvanud, on olnud alamõõdulised (võrreldes kahe lehega, mis kasvanduses kasvanud). Kuid juured on olnud alati roheliste otstega ja kasvamisfaasis. Õnneks on ka uued lehed järjest pikkuses juurde visanud, kuigi jäävad endiselt vanadele veel korralikult alla. 

Oma pisikeses potis tahab küllaltki tihedat kastmist. Praegu, uues kodus, on tema koht lõunapoolse akna lähedal riiulis. Päike ei tohiks talle siin liiga tegema pääseda. Hetkel pole veel mingit uut niisutussüsteemi tema puhul kasutama hakanud. Vaatame, mis talve poole saab. Mõni mõte on, kuidas vajadusel üritada talle suuremat õhuniiskust pakkuda. Korteris kasvas hommikupäikeses varjutatud aknalaual teiste taimede vahel niisutuskasti peal. 

Ornithophora radicans

... tuntud ka kui Sigmatostalix radicans.

Üks pisikeste õitega küllaltki väike taim.

Tema lehed ei meenuta eriti orhideed, pigem rohututti. Eriti siis, kui bulbid näha ei ole. Vahepeal arvas ka mu kass, et tegemist ongi temale toodud rohelisega ja kippus seda pügama. Liigse kahju vältimiseks sai rakendatud ettevaatusabinõusid ja praegu, kui aias rohelist leidub, ei paku õnneks taimeke talle eriti huvi. Talve tulles pean ilmselt katsuma taime jälle kuskile teiste pottide vahele ära peita.

   

Minu üllatus oli suur, kui avastasin, et ta kavatseb õitsema minna. Ma olin just mõelnud, et istutan ta ümber. Jagan kaheks ja panen ühe osa semi-hüdrosse ning teise tavalisse substraati. Kuidagi tuleb ju olemine talle mugavamaks teha. Aga avastanud õitevarte alged, jäi see mõte soiku. (Sellest ajast mul mingit pilti ei ole, sest mu oskused (või ka tehnika) pole nii head, et midagi nii kribu pildile püüda.) 

Praegu taime vaadates piinab mind ikkagi ümberistutamise soov. Potis on juuri vähe. Uued juured kasvavad pigem õhus.Uued bulbid on väiksemad kui vanad. Lisaks on uued lehed kohati ka väga kortsus. Oma arust ei ole ma teda üle kastnud, kuid see kastmine on olnud küllaltki kaootiline küll. Ma lohutan ennast sellega, et kui ta õitsema läheb, siis ehk polegi asi kõige hullem, kuigi eeskujulikust taimest on asi kaugel. Aga me areneme parema üksteise mõistmise suunas. Loodetavasti.  

1. august 2013 - nii väiksed õiepungad, et raske on pildile saada

9. august 2013 - esimesed õied

15. august 2013

24. august 2013 - rohkem õisi, kuid kõik õievarred pole veel õites

Natuke aimu õite suurusest

Esimene papu

Võttis see alles aega! Aga lõpuks on esimene paphiopedilum otsustanud minu juures õitsema minna:) Juhhuuu!!!

Tundub, et talle meeldib meie uues kodus. Siin on niiskem ja pealegi olen ma siin olnud ka usinam kastja. Temale meeldib kui substraat on ikka korralikumalt niiske. Sel kohal on paslik öelda aitäh Liinale/Lipelgale, kes kunagi oma blogisse pani pildi kastmist vajavast veenusekingast. Siis ma sain aru, et mina olin senini endi omi ikka rangel dieedil hoidnud. See oli valgustav hetk! Aitäh!

Võib öelda, et see oli peaaegu sama valgustav hetk, kui ma ükskord autoga sõites taipasin, et mulle korrutatud "Sujuvalt" tähendas seda, et sujuvalt tuleb üles lasta ka siduri pedaal mitte ainult sujuvalt gaasi vajutada. Blondiin noh! Või mida ma siin ikka enda vabanduseks oskan öelda. Pikad juhtmed ja rasedusjärgne mõistuse kadu... Laste saamine pidi teatavasti naiste ajule kehvasti mõjuma...

Aga minu papu meeldib mulle väga! Ma soetasin ta äraõitsenult ja nii ma ei teadnudki, mida oodata. Aga see, mis välja tuli on rohkem kui kena ja sobib mu maitsega vägagi kokku. Mulle meeldivad ta vuntsid või patsid (ma pole veel otsustanud, kas ta on mees- või naissoost). Need on lahedalt keerdus:) Ja tore on ka see, et mul on lootust näha veel mõnda õit. Ühe punga on ta küll ära kuivatanud, kuid järgmised (vähemalt kaks) tunduvad paremas seisukorras olevat. Nii et äkki on lootust veel mõnda pilti näha saada.

31. juuli 2013

3. august 2013

5. august 2013

9. august 2013

15. august 2013

24. august 2013

Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant" 2013

Sel aastal otsustas kollakasroheline paradiis ennast varem ilmutada...

Esimesed õied avanesid juba mõned nädalad tagasi. Ilus kas pole :) 

Sel aastal siis kokku 6 õit kolmel varrel. Vartel siis vastavalt üks, kaks ja kolm õit.

Eelmisel aastal katsetasin tema peal risoomlõiget, mille tulemusena kasvatas ta eelmisel suvel ka kolm uut võrset (tegin 2 lõiget, ehk risoom saigi siis kolmeks jagatud). Õitsema läks nendest kaks, õisi oli siis kummalgi võrsel 2 ehk siis kokku 4. Üle-eelmisel aastal õitses ta ühel võrsel kahe õiega. Sel aastal aga kasvatas Paradiis 4 uut võrset, millest praegu õitsemas on siis 3. Neljas võrse (minu arust kõige tugevam ja suurem) ei ilmuta õitsema minemise märke. Vähemalt veel mitte. Aga no 6 õit on ikkagi väga uhke vaatepilt:)

Siiani on iga aastaga õite arv kasvanud: 2, 4, 6. Huvitav, kas järgmine aasta on ka rohkem? Jääme ootama:)

Kasvatamise koha pealt ei oskagi midagi erilist välja tuua. Mu emal on kindel graafik oma taimed 2x nädalas üle vaadata ja kasta. Talvel piirdub ta ühe kastmiskorraga ja teisel korral lihtsalt pritsib taimede juuri. Väetab ta neid ka regulaarselt. Õue pole Blc saanud. Kasvab õhtupäikeses. Tundub, et talle sobib.