Tagasihoidlik kaunitar

Eelmisel sügisel tuli isu ühe phale järele ja nii saigi soetatud see rohekas-valkjas kaunitar. Tulles oli tal 2 õievart, milledelt ta oli kunagi ka õitsenud, kuid ühtki punga ei olnud. Talve jooksul kuivatas ta ühe õievarre ära, kuid minu rõõmuks kasvatas juurde ühe lehe ja ühe juure. (Potis on praegu aktiivseid juuri näha nii tükki 3 vast.) Mu üllatus ja rõõm oli suur, kui ta otsustas ka oma õievarre otsa kaks punga ponnistada. Alates maikuust on ta oma õieilu pakkunud. Varsti siis juba 2 kuud mind sedamoodi rõõmustades. Lõhn on hästi õrn ja tuntav ainult hommikul kui nina päris õie sisse pista.
Taim: Phalaenopsis (Tsay's Evergreen x Tzu Chiang Pawan) x Soo Ngo, soetatud 2011 sügisel Elsnerist.

Nami-nami fotokampaania

Vahel ma otsin retsepte Nami-namist ja teen nende järgi miskit süüa. Mõnikord juhtub, et sealne retsept on veel pildita ja siis saab toitu jäädvustades osaleda Nami-nami fotokampaanias.
Kuna praegu toimuvad Nami-nami keskkonna uuendused, siis seekord panen oma fotokampaanias osalemise pildid siia, sest uues keskkonnas läks mul esimene katse pilte lisada metsa.
Väike vaheldus siis toidurindelt.

Meemarinaadis sai mõnusa ja hea liha.

Juustu-krevetiomlett oli mõnus hommikune roog. Krevette oli meil küll tiba vähem ja juust polnud ka päris see, mis retseptis toodud, kuid tulemus ise oli mõnus ikkagi.

Astelpajumarinaadid (teine retsept) andis tulemuseks päris hea liha (ikka grillitult).

Tomatipilaff sai selline. Kuna tomatipasta kogust ei olnud retseptis öeldud, siis saab igaüks ise timmida kui tomatist riisi tahab. Päris hea vaheldus tavalisele riisile.

Aasia-kurgisalatisse ei riskinud mina nii palju äädikat panna, nagu retseptis oli kirjas. Panin vähem ja minu arust sellest täiesti piisas. Mõnus salat. Teen veel.

Kohupiim-tomatipüreega on hea vaheldus tavalisele kohupiimale. Mu tädile meeldis see väga.

Paprika-kitsejuustumääre oli minu lemmik:) Hästi mõnus kartuliga süüa. Paprika ja kitsejuust, mmmmm, mu kaks lemmikut...

Esimene pakk

Esimene puidust trükipakk - liblikas

 Siin ta on – minu esimene puidust trükipakk! Tehtud Tallinna Rahvaülikooli Trükk ja pakk koolitusel. Õigupoolest saigi sinna koolitusele mindud selle pärast, et näha ja järgi proovida, kuidas ühest puidutükist saab trükipakk. Trükkinud olin ju natuke enne ka ja teadsin juba, et trükkimine ise on üks igati lahe tegevus ja mulle vägagi meeltmööda. Aga kuidas ühest puiduklotsist saab trükipakk, see tundus enne koolitust päris ulme olevat. Nüüd ütleks, et pole ta nii ulme midagi. Päris mõnus tegevus on.  Kui sobivat puitu on ja peitlid ka käe pärast, siis võiks neid veel teha. Muidugi peab olema ka idee, mida puidust välja voolida. Selle esimese paku puhul juhtus küll nii, et kõik ideed olid korraga peast kadunud. Täielik tühjus. Vaatasin oma puidutükki ja ei midagi. Ainult sealt paku seest vaatas vastu üks liblikas. Muidugi kenam ja graatsilisem, kui pakul koha leidnud liblikas, aga kui pakk tahtis liblikat, siis tuli ju pakule liblikas teha. Olgugi, et ta sai selline natuke raskekoeline.

Trükk ja pakk koolituse käigus valminud pakud

Veel sai meisterdatud šampuse korkidest pisikesed trükipakud, mis minu rõõmuks täitsa töötasid ja võimlemismatist välja lõigatud üks lahe elevant.