Phragmipediumi uus kodu ja kohanemine

Minu katsealune kasvas ja kosus oma DCMist pesas päris kenasti, aga DCM ise nägi natuke kahtlane välja. Paiguti ilmusid substraadile valged täpikesed ja see tegi mu murelikuks. Vältimaks edasisi halbu arenguid otsustasin ta kolida uude koju. Kuna kõik meie projektiosalised olid oma taimed mu mäletamist mööda DCMi pannud, siis mõtlesin nüüd teha katset huvitavamaks ja istutasin enda oma hoopis kergkruusa semi-hüdrosse. Anumaks sobis väga hästi Pajumäe talu 0,5l jogurtitops, mis nüüd on ilusti läbipaistev ja mille põhjast ka 2 cm kõrgusele sai kuumutatud naaskliga ilusti augud sisse teha. Kergkruus sai eelnevalt pestud ja loputatud ja leotatud. Phragmipedium sai sisse kolitud aprilli algul ja siis nägi ta välja selline:

Praegu mulle tundub, et taim on oma uue koduga igati rahul: uued avaramad võimalused, suurem niiskus. Ka uus leht on edasi arenenud. Ja mis peamine. Eelmisel nädalal (ehk siis natuke üle kuu aja peale kolimist) jõudsid 2 esimest juureotsa poti ääreni! Mina olen rahul, sest tundub, et mu phragmipedium on ka rahul ;)

Roheline juveel

Tegu ühe ilusa juveelitariga, kes minu juures elanud alates mullusügisesest Flores Aia näitusmüügist. Lehed on tal lahedalt kirjud, õied ilusad rohelised ja püsivad peal päris kaua (praeguseks on ta oma õiteilu näidanud juba kindlasti üle kuu aja). Ja kui te veel näeksite tema juuri! Need on paksud valged tõugud. Ilusad tõugud :) Rammusad tõugud:) Kahjuks ei märganud ümberistutamise käigus neid pildistada. Kuid kui kunagi ümberistutuse uuesti ette võtan, siis saab see viga parandatud.

Ümberistutus sai muidu tehtud millalgi peale taime kojutoomist. Ta elutses mul mõnda aega oma sammalt täis potis. Kuid kuna sambla puhul kummitab mind alati hirm taim üle kasta, siis saigi ta uude keskkonda pandud. Uueks substraadiks DCMi, poti peale natuke sammalt ka. Kastan vastavalt vajadusele (kui lehed longu vajuvad või pott kerge tundub). On juurde kasvatanud paar lehte ja paar lehte ka ära kuivatanud. Usinamale kastmisele reageeris õievarre kasvatamisega.

Ahjaa, nimi ka: Sarcoglottis sceptrodes.

Pisi Toomas

Veel üks taimekasvatusprojekt. Sedakorda köögiviljade hulgast. Katse/vaatluse aluseks tomat Micro-Tom, mis müügiinfost lähtuvalt peaks olema maailma väikseim tomat. Ja seda mitte viljade osas vaid ikka tomatitaime kasvu poolest. 

Seeme sai juba jaanuaris tellitud USAst sellise lehe pealt Tradewindsfruit. Juhtusin Nami-namist lugema, et üks kasutaja on sealt oma seemned tellinud ja loomulikult pidin minema kaema, mis seal siis head on. Lõpetasin lehe külastuse tellimusega, mis koosnes 11 tomati ja 1 paprika seemnepakist. No ja tegelikult oleks tahtnud ikka veel ja veel tellida, aga mõistus suutis siiski natuke piire panna. Enamik seemnetest (11/12) mõeldud ämma kasvuhoone jaoks, endale aknapeale katsetamiseks saigi soetatud Micro-Tom.

Seemned said mulda pandud 8. märtsil. Istutustoimkonnas olin mina ja poja. Potid said võetud esialgu pisikesed (4cm) ja mullaks niisutatud tavaline toalillemuld väikese turba lisandiga. Positsioneerisin potid aknalauale päikesepaistelisse kohta ja käin neid aeg-ajalt pritsiga niisutamas. 

Tänaseks on 6st külvatud seemnest tärganud 4. Ei tea, millal tomatit ka saab?

Minu Mini Mark

Oli üks mu esimesi tellimusi üldse. Aasta oli siis 2007 ja mina tegemas oma esimesi orhideekasvatamise samme. Mini Mark jättis saabudes päris hea mulje. Lehti oli palju ja taim tundus kena. Ümberistutamisel selgus, et juured nii muljetavaldavad ei olnud. Oma märkmetesse olen kirja pannud, et juured on kummalised, justkui murdumiskohtadega. Täna enam täpsemalt seda kirjeldada, kommenteerida ei oska, sest erinevalt lehtedest, mul juurtest pilti silme ette jäänud ei ole. Küll mäletan aga hästi seda, kui õnnetu ma olin, kui avastasin, et päike on mu Mini Marki paljaks teinud. Ma ei osanud kahtlustadagi, et augustipäike nii karm on. Enamus lehti sai sellise päikesepõletuse, et kuivasid ära ja mu vastsoetatud taimele jäi külge ainult üks leht! Edasi läks lahti üks poputamine, katsetamine ja pidev lootmine, et taim ellu jääb ja kosub ja kunagi ehk ka õitseb. Sellel kevadel jõudsime siis esimeste õiteni. Neli kaunist õit. Võrreldes kaubanduses nähtutega on neli õit muidugi väike saavutus aga mina olen rahul. Need õied annavad lootust, et lõpuks ometi oleme ühise keele leidnud ja taim on mulle mu eksimused andestanud. Peaasi, et edaspidi suudame suuri apsakaid vältida (ptüi-ptüi-ptüi).

Taimekasvatusprojekt nr 3 - algus

Orhideefoorumis tuldi lahedale mõttele korraldada taimekasvatusprojekte, kus korraga mitmed kasvatajad ostavad sarnases seisus taime ja siis hakkavad regulaarselt teada andma, kuidas taimel nende juures läheb. Mina osalen Phragmipedium longifoliumi projektis. Taim sai soetatud Botaanikaaia orhideenäituselt (müüki korraldas Flores Aed) ja tegu on noortaimega.
Taim oli pisikeses potis sambla sees, kobedate juurtega. Juurteotsad aktiivsed. Kuna mul samblaga väga häid suhteid ei ole (kipun sealseid taimi ikka üle kastma), siis sai ta ümber istutatud veidi suuremasse (7 cm) potti DCM segusse. Poti põhja said pandud ka mõned söetükikesed. Esialgne seis siis selline:

Taim tuli sellisena

Potist väljavõttes oli pilt selline

Aktiivsed juurotsad

Peale ümberistutust

Uustulnukad

Esimeste kevadiste päikesekiirtega poeb põue teatav ärevus. Silm hakkab kõikjal otsima uue kasvu algust, näpud sügelevad mulla järgi ja hing paisub igatsusest uute kaunitaride järgi.

Orhideenäituselt soetatud taimed

Orhidomaani kevadekuulutajaks võib pidada ka Tallinna Botaanikaaia igakevadist orhideenäitust. Viimased aastad oleme ikka sealt läbi käinud. Kord kiirel kõnnil, kord jooksusammul. Sel korral sai kasvuhoonetele küll paar tiiru peale tehtud, kuid taimede imetlemiseks väga palju aega ei jäänud. Poja arvas, et sellises keskkonnas on tore kiiret kõndi harrastada. Tema tähelepanu pälvisid kõige rohkem kalad :) Kuid tegelikult pole põhjust virisemiseks, sest natuke sain ju näitust vaadata ja pealegi kannatas ta vapralt välja emme uute taimede valimise:)

Orhideenäituselt (müüki korraldas Flores Aed) tulid minu koju Phragmipedium longifolium (noortaim), Ludisia Emerald Velvet ja Phalaenopsis  I-Lan 'Green Pixie'. Esmalt kõik koos grupipildil ja siis kõik eraldi.

Phragmipedium longifolium noortaim

Ludisia Emerald Velvet

Phalaenopsis I-Lan 'Green Pixie'

A on ...

A on armastus
A on algus
A on astelpaju

Vähemalt minu jaoks on see nii, sest kunagi aastaid tagasi sai minu siidimaali Armastus Alguse Astelpajude maalimisest. Ega ma enam mäleta, kas toona ka teadsin, et just astelpajusid siidile vahatasin. Oli lihtsalt üks ilus pilt, ilusate oranžide marjadega mingist kalendrist silma jäänud.
Nüüd aastaid hiljem sai neid säravaid, energiapomme jälle maalitud. Maalitud Maritile, astelpajuhaldjale.