Lapates üht Novita ajakirja jäid mulle sealt silma kootud ja pesumasinas vilditud labakud. Mõte meeldis. Aga nii nagu seal kirjas oli (jämedast lõngast, täiskasvanu kindad), teha ei tahtnud vaid otsustasin hoopis, et teen peenemast lõngast kahekordsed vilditud labakud pojale. Eesmärk oli saada soojad ja paksud kindad.
Kuna tegu oli igatpidi eksperimendiga, siis tuulasin oma tagavarasid ja valisin lõngaks „Käsitööga tööle 2“ koolituse raames värvitud 8/2 Raasiku lõnga. Seda oli parasjagu nii vähe, et ma ei osanud temaga midagi muud peale hakata. Katsetamiseks, aga sobis see igati. Vardad võtsin suuremad – 2,5. Kuidagi õnnestus paberile saada ka poja käejälg ja selle ning koeproovi järgi arvutasin välja palju silmi teha. Kuna tahtsin pakse kindaid, siis otsustasin kududa kahekordses koes. Kuna ma seda kunagi polnud proovinud, siis tuli targast raamatust järgi vaadata, kuidas ringselt seda teha. Polnudki nii keeruline:)
Kui tavalisi kindaid kududes saab neid vahepeal kandjale kätte proovida, siis vilditava variandi puhul seda teha pole mõtet, sest viltimisel saavutab kinnas alles õige suuruse. Seega oli see paras pimesi kudumine. Ja kui kindad pesumasinasse läksid, siis ootasin ärevus hinges, et mis sealt välja tuleb. Esmalt tuli 2 palli. Aga peale pisikest modelleerimist nägid need täitsa labakute moodi välja. Ja mis peamine, tundusid ka pojale kätte igati sobivat. Nüüd oli jäänud veel viimane lihv ehk sooniku juurdekudumine ja siis olidki kindad valmis. (Soonikut ei kudunud kohe ära, sest tahtsin, et see jääks veniv). Lõpptulemus siis selline:
super! mulle meeldib!! tahad veel teha?
ReplyDeleteikka võin veel teha :)
ReplyDelete