Seda kotti sai alustatud tegelikult juba eelmisel kevadel. Sai teine peaaegu valmiski, kuid enne viimast lihvi (voodri ja koti ühendamist) jäi asi soiku. Voodri osas tulid mul mingid uued mõtted ja nii ta siis laagerdus kuni eelmise nädalani. Siis võtsin ta kapist jälle välja, vaatasin otsa ja leidsin, et nüüd teen selle koti valmis.
Üle hulga aja vanaema õmblusmasinal vuristada oli vägagi tore. Paari pisikese õmbluse järel võisin isegi tunnistada, et mulle meeldib õmmelda ja peaks ikka õmblemise endale rohkem selgeks tegema. Natuke nõelumist masinaga vuristamisele otsa ja valmis ta saigi. Ei midagi keerulist. Vaid mõned tunnid ajakulu.
Heegeldamise juhised ühest vanast Novita ajakirjast (2009 vist). Kui nüüd uuesti sama asjaga alustaks, siis teeks nii mõndagi teisiti. Aga ka praeguse tulemusega olen rahul, kuigi see on kaugel ideaalsest.
No comments:
Post a Comment