Mätsi-mätsi savipätsi

Mõned ajad tagasi osalesin orhideefoorumi savitöötoas. 

Saviga mässata on tore ja aeg möödus mõnusas seltskonnas väga kiirelt. 

Tänud Seenehullule ja Kristile korraldamise ja õpetuse eest.

 

Minu mätsitud asjad:

Aukudega alus sai mõeldud mõnele paljasjuursele isendile. Mõnele vandale näiteks. Juurte jaoks oleks ilmselt võinud teha rohkem auke, aga ehk ajavad need ka asja ära. Ülemisse äärde said riputusaugud ka tehtud. 

Püstine toru on mõeldud bulbodele. Kuskil netiavarustes nägin, kuidas sellise savist toru peal nad kasvasid. Toru sisse käib vesi. Nüüd on ainult katsetamise küsimus, kas minul ka nii midagi kasvatada õnnestub ja kas savi laseb läbi piisavalt niiskust bulbo juurte jaoks.

Pruun (mis minu mäletamist mööda pidi tegelikult roheline glasuur olema) on pisike kandik või alus. Sobib ka lillepottidele aluseks. Kaks teist on ehk kasutatavad pottidena või potiümbristena.

Metsas

Peale jaanipäeva tuleb metsa minna. Seda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks - pakuvad õiteilu meie kohalikud orhideed ehk käpalised. Teiseks - võib peale jaanipäeva juba kohata esimesi puravikke.

Nii oli minu metsas käigul sedakorda kaks eesmärki. Näha kohalikke käpalisi (eelkõige tahtsin pruunikat pesajuurt kohata, aga seekord me temaga ei kohtunud) ja äkki leida ka mõned seened. Tõsi, seente leidmisele ma küll väga ei panustanud, aga igaks juhuks sai nuga ikka kaasa võetud. Ometigi olid just puravikud need, mis meid esmalt tervitasid.

 

Tegelikult olid esimesed ikkagi ööviiulid, aga kuna neid on meie metsades juba vägagi palju, siis see enam üllatuma ja hõiskama ei pane. Kuigi ilusad on nad ikkagi.










Soises metsatukas ootasid meid aga ees järgmised kaunitarid. Nende õisikuid oli metsaalune täis. Kahjuks pole ma senini suutnud neid täpselt määrata. Kahtlustan Balti sõrmkäppa aga kindel ei ole.  

Selle retke lõpetasime kukeseente noppimisega. Puravikele lisaks saime ka paar peotäit pisikesi kukeseeni. Tavaliselt on nad meie metsas väga hilised, kuid seekord oli neid üllatavalt palju ja üllatavalt vara. Õhtu lõpetasime selle aasta esimese seenekastmega.

Roheline ananass

Mulle meeldib roheline! Mulle meeldib ananassimuster! Ja kui need kaks veel kokku panna, siis ... siis on kohe väga minu asjaga tegemist :)
Seda kotti sai alustatud tegelikult juba eelmisel kevadel. Sai teine peaaegu valmiski, kuid enne viimast lihvi (voodri ja koti ühendamist) jäi asi soiku. Voodri osas tulid mul mingid uued mõtted ja nii ta siis laagerdus kuni eelmise nädalani. Siis võtsin ta kapist jälle välja, vaatasin otsa ja leidsin, et nüüd teen selle koti valmis.
Üle hulga aja vanaema õmblusmasinal vuristada oli vägagi tore. Paari pisikese õmbluse järel võisin isegi tunnistada, et mulle meeldib õmmelda ja peaks ikka õmblemise endale rohkem selgeks tegema. Natuke nõelumist masinaga vuristamisele otsa ja valmis ta saigi. Ei midagi keerulist. Vaid mõned tunnid ajakulu.
Heegeldamise juhised ühest vanast Novita ajakirjast (2009 vist). Kui nüüd uuesti sama asjaga alustaks, siis teeks nii mõndagi teisiti. Aga ka praeguse tulemusega olen rahul, kuigi see on kaugel ideaalsest.