Hei, Carol!

Vahepeal on siin jälle pikalt vaikus olnud...

Asi pole mitte selles, et poleks millestki kirjutada või millegagi uhkustada. On küll :) Aga ma lihtsalt pole sellest kirjutamiseni jõudnud. Katsun nüüd riburada pidi jälle järje peale jõuda.

Alustuseks jälle "võõrad suled" ehk üks õitseja mu ema aknalaualt, kes oma õitega meid juba eelmise (2014. aasta) septembris, oktoobris, novembris rõõmustas. 

Lubage esitleda: 

Phragmipedium Carol Kanzer

Taim sai tellitud Ecuagenerast ja meieni jõudis 2012 aasta aprillis paljasjuursena.

Õigupoolest on tegu päris pisikese taimega. Muidugi mitte mini. Aga võrreldes taimekasvatusprojekti phragmipedium longifoliumiga on see tegelane ikka kääbuse mõõtu ja seepärast ei osanud ma üldse kahtlustadagi, et ta võiks õitsema minna. Tõsi uue võrsetipu ilmumine seda küll vaikselt vihjas, kuid jällegi mu projekti phragmipedium kasvatab juba mitmendat võrset aga õisi pole veel kuskilpoolt näha.

19. oktoober 2014

Carol kasvab õhtupäikeses aknalaual kergkruusa sees semi-hüdros. Potiks on mu mäletamist mööda 0,5liitrine läbipaistev jogurtitops (ma kahtlustan, et ma pole ainus, kes aeg-ajalt poes toidukraami pakendi läbipaistvuse ja suuruse ja istutuspotiks sobivuse järgi valib) ja sellega on ta savist ümbrispoti sees. Ehk siis juured valgust ei saa ja tänu ümbrispotile ei kao ka niiskus nii kiiresti ära. Sellistes tingimustes on ta kasvanud kogu meie juures elamise aja ehk siis alates saabumisest.

23. august 2014 - õievars kasvab

Juurekava on tal vägagi korralik. Just enne seda, kui ta õitsemisplaane välja näitama hakkas, pidasin mina plaani, et peaks ta (kevadel) suuremasse potti istutama, sest juuri on palju ja taim ise pisemapoolne. Tema aga tahtis mulle näidata, et "minuga on kõik korras" ja hakkas hoopis õievart kasvatama. Nüüd ma ei teagi, kas hakkan teda ümber istutama või lasen tal olla. Enne tuleks muidugi ka sobiv istutusnõu leida, mis oleks paraja suurusega ja millesse auke teha poleks väga keeruline.

Süüa ja juua saab ta regulaarselt 2x nädalas. Kolmapäev ja laupäev on tavaliselt need päevad, kui ema oma taimi kastab/pritsib ja väetab. (Seda viimast ikka väetisepudelil toodud sageduse ja kangusega, mitte igal korral.) Kuna ta kasvab semi-hüdros, siis jääb peale kastmist poti põhja ca 1,5cm vee reservuaar. (Kastetakse, siis valatakse väetisevesi läbi ja siis lastakse korra veel puhas vesi potist läbi ehk väetiselahust sinna alla seisma ei jäeta.) Talvisel ajal 2x nädalas kasta pole vaja ja selle asemel pritsitakse juuri. Suvel võiks vahel tihedamini vett anda, sest vesi saab alt otsa juba mõni aeg enne uut kastmiskorda.

Õitsedes oli korraga lahti üks õis, kuigi rõõmustas ta meid järgemööda lausa kolme õiega. 

Praegugi on veel õievars ilus roheline ja selle tipus rõõmustavalt kahtlane pung, millest edaspidi ehk veel õisi võib tulla.

Kahjuks pole mul Caroli juurtest ühtegi pilti ja see taime üldpilt on ka na kipakas ja kõver aga annab ehk siiski kogu taimest natuke rohkem aimu.