Võõrad suled

Tegelikult need suled ju päris võõrad ka ei ole, sest tegu on mingil pisikesel määral siiski ka minu kasvandikega. Kuigi jah, need taimed on mu ema omad. Mina täidan nende puhul nö järelvaataja rolli: käin vaatamas, kommenteerimas, varustan vajaliku kraamiga ja vajadusel jagan õpetust. Aga põhitöö teeb ära ja tähelepanu ning hellust jagab neile ikkagi minu ema. 

Lillakas kuuking.

 Selle kuukinga sai mu ema paar aastat tagasi sünnipäevaks. Juurte seis ei olnud siis väga kiita ning ka lehtedel olid (ilmselt transpordist tulnud) kahjustused ja kohatise päikesepõletuse tundemärgid. Taime seis polnud kõige parem ja taim ise tekitas meis seetõttu ka teatavaid kõhklusi. Siiski sai ta ümber istutatud ja nö garantiini ehk teistest eraldi aknale paigutatud. Istutamise käigus said koledad juured eemaldatud, kaneelitatud ning taim endale uue poti koos uue sisuga. Võib-olla tajus taim meie segaseid tundeid seoses temaga ning tahtis ennast seetõttu igati tõestada ja asus seetõttu ilusti uusi juuri, lehti kasvatama. Uued lehed kasvasid ilusad, võimsad ja mis peamine - ilma plekkideta. Uued juured ajasid hoogsalt potis ja väljapool seda oma rada. Taim kosus ja kohanes ema juures kenasti.

Vaade õitekobarale ühelt poolt.

Nüüd on ta pea terve suve õitsenud (ja see õitsemine veel jätkub) ja kandnud sellist uhket õitekobarat. 20 õit küllaltki tihedalt koos, mis jätab mulje, et tegu oleks justkui kimbuga mitte õisikuga. Lisaks on õied üksikult võttes suuremad kui taime saades. Igati kena õitsemine, kas pole!

Õied on tihedalt koos.

Vaade õitekobarale teiselt poolt.

2012 aasta esimesed õied.

Kaks aastat tagasi sai ühistellimusega Nardottost soetatud Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant" ja kohe kindla eesmärgiga see mu emale sünnipäevaks kinkida. Peale kohale jõudmist sai ka tema suuremasse potti uude substraati istutatud. (Kui ma õigesti mäletan, siis selle moodustab peamiselt küllaltki suuretükiline männikoor.) Eelmisel aastal ajas ta ühe uue võrse ja õitses sellelt 2 õiega. Sellel aastal sai temast mu katse-eksemplar (loomulikult ema nõusolekul) ja ma otsustasin rohkemate võrsete saamiseks potis olevat pikka võrsete rida jupitada. (Eeldatavalt võiksid vanad võrsed uinunud pungadest ajada uue võrse ja taim kasvatada ühe suvega rohkem kui ühe võrse ehk siis ka rikkalikumalt õitseda.) Tegin kaks lõiget ehk sain 3 juppi, millest igale jäi vähemalt 3-4 võrset.  (Jupitamine tähendab seda, et lõikasin lihtsalt võrsete vahelise ühenduskoha oksatangidega läbi. Lõikekohtade vahele puistasin kaneeli. Midagi muud ei puutunud.)

Siit tulevad õied.

Selle taime jupitamine andis tulemuseks 3 uut võrset (ehk eelmise aastaga võrreldes +2). Kaks neist lähevad kindlasti ka õitsema.

Kõige noorem võrse.

Kolmanda (kõige vanemate võrsete kasvandiku) puhul ei ole veel aru saada, kas sealt õisi ka tuleb. Kahtlen selles, kuna tavapärase ühe lehe asemel on tal varre tipus kaks lehte. Aga eks elame ja näeme. Tema alustas oma kasvamist kolmest ka kõige hiljem. Me lootsime, et kahe varre õied on mingi hetk ka samaaegselt lahti, kuid kahjuks jõudis esimene siiski enne teist ära õitseda. Seega korraga on õisi sama palju kui eelmine aastagi (2 ja 2), kuid kokkuvõtvalt rohkem. 

Taim tervikuna.

Tõsi, see taime jupitamine on siiski taime nõrgestanud ja selle aasta õied ei ole nii suured kui eelmine aasta. Kuid kõik uued võrsed ajavad ju omad juured ja järgmine aasta peaks tulemus olema veelgi parem:) 

NB! Eelmise aasta õitsemise pilte näeb siit.