Viimsel ajal pean ma üha pingsamalt jälgima, kuhu maalides oma pintsli toetan. Kui lasen selle silmist, siis võib juhtuda, et üks väikene mees teeb mu siidimaalile omad parandused. Ja tõsi ta on, et alati ei kattu meie kujutlused ja soovid teps mitte. Nii ei jäänudki mul muud üle, kui tõmbasin väiksele raamile väikse siidrätiku ülesse, valasin värvid välja ja andsin pojale pintsli pihku. Maalimine pojale meeldis ja nii saidki emmed emadepäevaks poja maalitud pisikese kaelarätiku.
 |
| Poja siidi maalimas |
 |
| Ja selline siis lõpptulemus |
No comments:
Post a Comment