Wednesday, August 24, 2016

Neli sõsarat

Phalaenopsis Chang Maw Evergreen x 
Cornu-cervi-Su An Criket) green
(Nime kirjapildis pole ma üldse kindel. Nii suutsin sildi pealt välja lugeda, kuid tundub, et vähemalt sulgude algus on puudu.)

Taim on saadud kaks suve tagasi samuti Anne käest. Ja kui nüüd päris aus olla, siis mulle piisas ainult sellest, et näha taime nimes sõna "green" ning ma olingi müüdud:) Üritasin küll ka googeldada, aga selline pikk nimi ei anna just eriti tulemusi. Nii et sisuliselt ikkagi vaistu pealt ost.
Istutasin ta semi-hüdrosse laavakividesse. On mul õhtuse päikesega aknal. Sai kevadel ka ühele lehele päikesepõletuse (ilmselt tilkus teist taime aknalauale pannes vesi tema lehe peale).Õitsemise ajaks tõstsin aknalaualt kapi peale. Tundub, et praegu talle minu pakutav sobib.  
Kasvatas kaks õievart, millele mõlemale tuli kaks õit. Õitses mitu kuud. Lõhnas õrnalt ja meeldivalt.
23. juuni 2016 grupipilt välguga.
Loomulikus valguses.

Minu kõige rohelisemate õitega taim on nüüdseks õied maha visanud, kuid varred on veel rohelised ja kenad. Kohe neid maha lõikama ei hakka. Vaatan, mis edasi saab. 

Friday, August 12, 2016

Kollane tants

See postitus on eelkõige mõeldud Annele. Näitamaks, et temalt saadud taim mul ikka alles on ja ka õitsenud on :)
Kui Anne kunagi postitas pildid selle tegelase õitsemisest, siis mõtlesin kohe, et miks ma endale küll seda kaunitari ei tellinud. Midagi ju täpselt minu maitsele! Mõte on materiaalne ja peagi kuulutas Anne, et on sellest taimest valmis loobuma, et lemmikumatele ruumi teha. Nii avaneski võimalus ta endale krabada:)
Tegu siis ühe õrnkollaste õrnalt lõhnavate õitega tegelasega, mil nimeks 
Phalaenopsis Stone Dance var. Yellow (Su-Ann Cricket x equestris).
Saabus minu juurde 2014 aasta suvel. Tema käekäigust enne minu juurde jõudmist võib lugeda siit Annela blogist.
Annel oli ta ilusti ümber istutatud ja nii ei olnud mul mingit vajadust teda torkima minna. Tuli teisele ainult vett ja natuke väetist anda.

2015 aasta suvine õitsemine:
21.06.2015 
Meisterdas juba sügistalvel teise õievarre, kuid see jäi mingi hetk seisma ja edasi ei arenenud. Võibolla jäi valgust väheks, kuigi ta seisis suhteliselt lisalambi all. Ajas kevadel hoopis uue varre. Lootsin juba, et äkki hakkab ka vanem õievars uuesti kasvama ja tuleb õitsemine lausa kahelt varrelt, kuid tema otsustas teisiti. Peale esimeste õite avamist uuel varrel kuivatas talvise õievarre ära. Siin selleaastase õitsemise viimased õied.
23. juuni 2016

Nüüd kolis ka tema semi-hüdrosse. Miks? Sest ta tahtis päris tihti kastmist ja poti põhjast välja turritavad juured olid end ajanud ümbrispoti põhja, kuhu peale kastmist vesi tilkus. Ehk nad tegid juba harjutusi semi-hüdrosse minekuks:) Vaatame, kas ja kuidas kohaneb.

Kahel varrel


23. juuni 2016 Sedirea japonica
Seekord ei jõudnudki ilusamaid/paremaid pilte sedireast teha olugigi, et taim oli tubli ja õitses lausa kaks korda. 
Esmalt ühe õievarrega (õite täpset arvu enam ei mäleta aga oli vähem kui eelmisel korral). Peale selle kuivatamist meisterdas imekähku uue õievarre seitsme õiega. 
Ei tea, kas ta tajus mu mõtte ära, et näe, sel aastal õitsemine tagasihoidlikum (see kirjas siin). Või oli see kaks järjestikust õitsemist millestki muust tingitud. Igal juhul mulle sobis ka nii:)
Pildilt on ka kaks õievart näha. Jätsin meelega esimese õievarre kohe lõikamata, et kaks õieart ikka näha oleks.

Tuesday, August 9, 2016

Tibude rivistus

Tibusid loetakse küll sügisel, kuid minu Dendrobium densiflorum lõi omad õied valla südasuvel.
Õigupoolest ei osanud/julgenud ma õitsemist oodatagi/lootagi. Olin just imetlenud teiste orhideekasvatajate kollaseõielisi dendrobiume ja mõelnud, et minu omad ei õitse niipea, kui tuli üllatus. Mingid moodustised varrel. Pildile said nad esimest korda püütud ca nädal hiljem.
Dendrobium densiflorumi pungad 23. juuni 2016
Ma läksin sellest kohe nii elevile, et keksisin ilmselt mitu päeva veel ringi rõõmus naeratus näol:) Ise samal ajal mõeldes, et millega ma küll selle olen nüüd ära teeninud. Minu taim jääb ju korralikele isenditele kabariitidelt ikkagi kõvasti alla. Varred võiks 2x pikemad olla. Aga näe. Tõsta taim teise kohta, kus aknast värsket õueõhku peale tuleb ja voilaa!  2 õisikut nagu naksti kasvamas.
27. juuni 2016
Pealegi on mul dendrobiumidega selline suhe, et minu juures jäävad ellu (just nimelt jäävad ellu, mitte ei nautle) vaid kõige tugevamad. Kuid päevad läksid, õisikud venisid, õienupud kosusid ja oligi aeg esimesi õisi avama hakata.
Dendrobium densiflorumi esimesed õied 1. juuli 2016.
Õisik täies mõõtmes 1.juuli2016.
Teine õisik samal ajal alles kasvas.
Alles nupus olev õisik 1.juuli 2016.
Paar päeva veel ja õied olidki mõlemal õisikul lahti:
Täies õiteilus 4. juuli 2016.

Kogu taim pealtvaates 4.juuli 2016.
Portreefoto 4. juuli 2016.
Andmed:
Dendrobium densiflorum
Pärit Shwerterist.
Minu juures kasvanud alates 2008 aasta juunist.
Istutatud eelmise aasta kevadel kergkruusa semi-hüdrosse.
Esimene õitsemine

Kui nüüd selle õitsemise põhjuste üle järele mõelda, siis arvan, et rohkem kui avatud aknast tulenev temperatuuri kõikumine mängis selles rolli ikkagi semi-hüdrosse istutamine. Ta on mul varasematel aastatel isegi õues suvitanud, rääkimata avatud aknast toas, kuid õitsemiseks pole sellest varem piisanud. Nüüd on ta üle aasta olnud semi-hüdros ja ilmselt toimib kombinatsioon mina + semi-hüdro + dendrobium paremini kui mina + substraat + dendrobium. 

Monday, August 17, 2015

Roheline hiiglane 2015

Mu ema võimas ja ilus blc on jälle õitsemas. 
Seekord mingit pikka juttu ei tee ja mingeid ilupilte (või midagi, mis selle poole natukenegi püüdleks) ei postita. Kiirkorras sai tehtud ainult paar klõpsu koos mõõdulindiga. 

2015
Brassolaeliacattleya Ports of Paradise "Glenervrie's green giant"
Uusi võrseid 4.
Õisi võrsetel vastavalt 3 + 2 + 2 + 2, seega kokku 9, (uus rekord).
Ühe õie läbimõõt ca 15cm.

Taime enda siruulatus (õitest õiteni) sinna 80-85 cm kanti.

Selleaastaste võrsete kõrgus (poti pinnalt lehe tipuni) ca 47 cm.

Õied lõhnavad endiselt võimsalt.
Mu meespool tunnistas, et meie juures oleks taim juba kodust välja tõstetud (vast ikka kasvuhoonesse komandeeringusse mitte õue). Kuna ema juures seda võimalust pole, siis kolisime ajutiselt taime kööki, et kannataks toas olla ja magada. Aknad on muidugi pidevalt avatud, et õhk liiguks.
Aga no need õied on ikkagi väga, väga, väga ilusad! Nii minu silma järele :)

Varasemate aastate info siin.


Wednesday, July 15, 2015

Varajane Vanda


Sel aastal otsustas mu Vanda denisoniana end varem õitsema sättida. Eelmisel aastal asus ta selle kallale alles augustis ja õitses septembris. Sel korral hakkas juba mai keskpaigas õievart kasvatama. Ja see kasvamine käib tal päris kähku. Sedakorda andis lootust rohkematele õitele. Tundus viis pisikest punga olevat. Aga ju jäi siis kastmist ikkagi väheks, et tipust kaks punga ära kuivatas ja õitsemisvalmis sai ikkagi jälle kolm õit. Täpselt sama palju kui eelmisel korral.
Ja õied kestsid seekord ka sama kaua - mõned päevad üle kuu.

19.05.2015 õievars on lehekaenlast välja roninud.
07.06.2015 õied on avanenud ja on üsna rohekad.
24.06.2015 vanemad õied on hoopis teist tooni.

Vahepealse ajaga on muutunud see, et kolisin ta klaasvaasist jälle välja. Sedakorda enda tehtud aukudega savialusele. Nüüd üritan teda võimalikult tihti duššitada, et tal ikka niiskust oleks.
Muutsin kasvukohta, sest vaasis läksid juured koledaks ja mulle tundus, et elusad juured olid ainult vaasist väljas ja sees andsid kõik otsad. Neid elutuna näivaid juuri ära lõigata ei julgenud, sest väidetavalt pidid vandad selle peale solvuma. Aastate eest ma küll lõikasin tal neid elutuid osasid ära ja mingit solvumist ma ei mäleta, kuid nüüd olen ettevaatlikum ja kohe kääridega kallale ei torma. Mind need vanad juured ei sega ja silma ei riiva. Kuid kui mingi jupp on ikka täitsa ära murdunud ja näha, et seal elu sees pole, siis selle olen ikkagi küll ära võtnud.

Siit natuke aimu taime üldisest väljanägemisest ka. Nii õilmitses ta oma komandeerigu kohas.


Ahjaa, komandeeringusse läks ta ikka jälle oma aroomi pärast. Meeletult magus marmelaadi komm! Lõhnab just õhtupoole ja eriti siis kui tema pool kandis liikuda.

Wednesday, March 25, 2015

Taltsutatud või lihtsalt õnnelik juhus?


Tegelikult ei julge ma öelda, et olen nüüd selle kaunitari taltsutanud. Ei saa veel kindel olla. Ühekordne õitsemine ei näita veel midagi. Oleks juba mitmes õitsemine minu juures, siis ehk võiks juba kergemalt hingata ja öelda, et oleme ühise keele leidnud, üksteisega kohanenud, üksteist taltsutanud, sobime omavahel ja mõistame üksteist...
Ei, praegu seda kõike veel öelda ei julge.

Aga nende õite üle olen õnnelik küll!

Et siis tegu minu Sedirea japonicaga. Saabus minu juurde 2010 aasta aprillis Nardottost. Kasvas esialgu potis tavalises substraadis. Oli rõõmus ja rõõsa. Kasvatas juuri ja lehti aga ei õitsenud. Ei õitsenud riiulil kasvades. Ei õitsenud aknalaual kasvades. Midagi jäi puudu... Või vastupidi oli üle. Orhideefoorumist (rahu ta põrmule!) sain teada, et tahab talvel natuke jahedamat ja vähem kastmist. Proovisin neid juhiseid järgida, kuid ka see ei aidanud. 
Ja siis eelmisel aastal nägin kellegi (vabandust! enam ei mäleta kelle taimega tegu oli) taime, mis kasvas semi-hüdros ja õitses kenasti. No ja peale seda, kolisin oma taime ka semi-hüdrosse. Uueks koduks sai suurem (üle 0,5l) õlletops. (Suuri õlletopse on mitmes mõõdus. On neid, mis suht täpselt 0,5l ja neid, millel 0,5l märk on ca 1,5cm allpool topsi äärt. Ehk need siis on natuke kõrgemad ja suuremale taimele semi-hüdroks mu meelest natuke paremad.) Sisuks sai kergkruus. Taime asukohaks sai lõunapoolne aken, kus meie halva suusailma korral üksikutel kordadel temperatuur ka 12 C kandis ära käis. Kuid need korrad olid üksikud erandid. Püsivalt oli temperatuur ikkagi seal 18C kandis. Õhuniiskus ka kohati päris kõrge. Vahepeal eriti ei kastnud (lasin veel alt ära kaduda). Siis aga avastasin õievarre ja hakkasin hoogsamalt kastma ja natuke väetama ka. Ikka tasa ja targu.
Ja lõpuks need õied tulidki.

Semi-hüdrosse kolides (15.05.2014) oli taim sellises seisus:

















Taim sai pildistatud ühelt ja siis teiselt poolt. Lehti oli, juuri oli, aga midagi jäi ikkagi puudu, sest õisi ta ei näidanud.

Õievars kasvab (29.12.2014):

Esimesed õied avanevad (12.01.2015):

Juba rohkem õisi lahti (22.01.2015):




Piltide pealt siis ka ilusti näha, et peale semi-hüdrosse istutamist kaotas taim mõned lehed ehk leherosett enam nii võimas pole. Potis on ka mõned juured otsad andnud. Kuid see on normaalne, sest kõik juured ei kohastu uue (niiskema) elukeskkonnaga. Poti keskel paistab vetikat, kuid sellest ma ennast häirida ei lase. Minu meelest taim ka mitte. Allpool pole seepärast vetikat, et ta seisab otsapidi sellesama oranži lillepoti sees, mille peal ma teda pildistasin ja valgus alla ei paista.
Õitsemine kestis pea 2 kuud ja õisi oli 10. Võibolla oleks ta isegi kauem õitsenud, kuid mu kõige noorem näitas tema suhtes üles natuke liiga suurt huvi ja taim sai natuke räsida. See on lihtsalt uskumatu, kui kiiresti ja täpselt suudavad pisikesed end liigutada, kui midagi ihaldusväärset ja huvitavat märkavad. Näitasin pisikesele ilusaid õisi ja tema tegi kiire liigutuse ja püüdis paar viimast neist hoopis oma pihku.
Õnneks on sedirea ise tunduvalt viisakam ja paremini kasvatatud tegelane. Teised kasvatajad on ikka kirjutanud ka tema aroomist, aga meie oma oli nii viisakas, et oma parfüümi ta laiali ei pillanud. Kui oleks ikka aroomitsema hakanud, siis oleks ta pagendusse ka saadetud, sest mõned on meil siin lõhnade suhtes natuke tundlikud ja ma pole kindel, kas ma isegi oleks suutnud seda välja kannatada. (Mäletan veel seda lapsepõlve juhtumit, kus aknal olnud hüatsindi aroom mul südame pahaks ajas.) No eks teda sai muidugi ka hoiatatud, et liigne agarus lõhnade lainel võib kaasa tuua teatud tagajärgi. Ju ta sai mu jutust aru ja hoidis end tagasi. Kui teda kastsin, siis nina juures oli lõhna tunda küll, kuid ilmselt siiski tänu aknapealsele jahedusele, polnud toas eriti midagi tunda. Läks hästi, keegi ei tundnud end häirituna. Ja nüüd, kui õitsemine on läbi, on sedirea pühendunud uue lehe kasvatamisele. Sellega tegi ta vaikselt algust juba poole õitsemise peal ja tänaseks on leht juba peaaegu täismõõduline.